Carl Schøyen árvalii 1936 ráfáidahttit heivvolaš meahcceareála Vagatamjávrri guovllus oarjjás suoma rájá guvlui. Nuppi máilmmisoađi rádjai ráhkaduvvui geaidnu olles leavttuin gitta Báhčaveaileagi máttageahčái. Olles eamivuovdeguovlu oktan šláddjás lottiiguin ja elliiguin hearkkui eanet.

Go Schøyen hálai Gunnar Schaanningain Noatunas, de son fuobmái ahte olu eamivuovddis lei biliduvvon soađi áigge čuollamiid ja vuovdebuollimiid geažil. Dasa lassin ledje huksejuvvon ođđa vuovdestobut ja ásahuvvon stuorra sahenrusttegat mat ledje ráfáidahttinguovllus. Lei stuorra dárbu hirssaide ođđasishuksemii maŋŋá soađi. Giehkajárstohpu oktan gullevaš sahenrusttegiin lei stuorámus áitta.

Schøyen orui dego aktivista reivečállimiin, aviisaartihkkaliin jna. Olbmot guhkkin ja lahka dorjo su. Báikkálaš vuosteháhku lei stuoris, ja dat vuođuštuvvui ekonomiijain ja vuovdedoalu bargosajiiguin. Dán deattuhedje guovddáš eiseválddit. Dattetge ráfáidahtii vuovdedirektevra su. 1/3 árvaluvvon ráfáidahttinguovllus čuollamiid vuostá 1951:s, seamma jagi go Schøyen jámii. Dát guovlu šattai Báhčaveaji álbmotmeahccin 1970:s. Dál mii áddet man guhkes jurddašeaddji Schøyen lei go dajai: «Eamivuovdi šuvvá dušše oktii». Báhčaveajis lea dál Norgga stuorámus eamibeahcevuovdi mas lea vearditmeahttun árvu olu áitojuvvon šlájaide. Ja galledeaddjin mii áddet Schøyena govvádusa: «Dát vuovdi lea okta dain čábbámusain maid leaččan oaidnán».

Carl Schøyen

Carl Schøyen (1877–1951) bajásšattai Kristiansandas ja ásaiduvai Jeløyai Mossii. Son lei vuos diktačálli, muhto lea dovdosamos prosačállin gii čálii girjjiid Davvi-Norgga birra, earret eará «Tre stammers møte» ja «I Sameland».

Schøyen beroštuvai luonddugáhttemis ja árrat árvalii oalát ráfáiduhttit hávdda. Maŋŋá go finai Báhčaveajis su. jagi 1936, de álggahii kampánnja ásahit luonddumeahci dahje álbmotmeahci deike. Schøyen barggai áŋgirit dassážii go jámii.
Leksikálalaš girjebuktosis «Norge vårt land» (1936) čálii Schøyen kapihttala Finnmárkku birra. Son lei deaivvadan ássiiguin bajimus ođđaássidáluin Nyrudas ja Noatunas Báhčaveajis, ja vánddardeapmi mehciin oahpisteddjiin Torolv Schaanningain čuozai sakka. Schøyen čálii girjjis mo son vásihii dan fámolaš ávdin eamivuovddi, hárvenaš lottiid maid oinnii ja muitalusaid guovžžaid birra. Schøyen dohkkehii dárbbu ođđaássamii Báhčaveajis, muhto čálii: «Almmatge berre heivvolaš meahcceareála dáppe šaddat ráfáidahtton luonddumeahccin molssašuddi ealli- ja loddešlájaid geažil mii muđui gavdnjejuvvošii eret guovllus dađi mielde go huksejuvvo eanet.»

Muitomearka – Carl Schøyen

Čállis Carl Schøyenis lei árrat višuvdna suodjalit eamivuovddi, meahci ja lottiid Báhčaveajis. Schøyena višuvdna ja su gillilis bargu Báhčaveaji álbmotmeahci ovdii dat gudnejahttojuvvo dáinna muitomearkkain relieffas mii lea dahkkon báhčaveaibeazis. Carl Schøyena mielas ledje árktalaš njuvččat Norgga čábbámus lottit, ja ain dál ge leat dat Báhčaveaji mihtilmas lottit. Njuvččat leat álo geasuhan govvadáiddára Arild Wara, gii lea ráhkadan muitomearkka – ja gii diehttelasat lea addán njuvččaide guovddáš saji.